Sõrmkindad

Linnukesed, kaheksakand, punane ja sinine, natuke kollast - ehk siis panin kokku kõik selle, mis mulle meeldis Kirba ja Lihula kandi sõrmkindaid uudistades.

Minu inspiratsiooni allikad:

                  Lihula ( ERM A 447:261 ab)              Kirbla (ERM A 509:3340)                  Kirbla (ERM A  695:91)

Anu Raud ja tema sügavad mõtted

Läbisine kevadel ainet gobelään, kus õppejõuks oli tekstiilikunstnik Anu Raud. Imeline võimalus. Loengud toimusid tema juures kodus - nägime tema koer Tuksit, lambaid ja taluõue.

Siinkohal viitan kohe  Ööülikooli loengule "Talu elu, talu ilu". Minu lemmik. Lisaks soetasin endale ka tema raamatu "Anu Raud - Eesti tekstiilikunstnik". Sain endale ka pühenduse.

Igal juhul, aine oli gobelään. Ei teadnud ma sellest midagi, kuid nüüdseks on mul valmis väike seinavaip. Anu Raua puhul, jah muidugi on oluline see oskuse pool, kuid suurim asi, mida temalt sain on see, et mõte on oluline. Mõtte, põimida lihtsatesse asjadesse rahvuslikke sügavaid motiive.

Minu tööproovi lugu on selline, et päev ennem, suvel, mil pidime minema Anu juurde oma kavandeid näitama, kaarutasin ma kodus heina. Õhtul kavandeid mõeldes põimisingi ühte kavandisse päeva tegevuse ning tegin heinakuhjad enne suurt vihma. Nii ka oli päeval, mil isaga kiirustasime, et saaks enne vihma heina kokku. 

Minu kallis Marie

Ma olen juba ammu plaaninud, et ühel hetkel tahan endale teha kindlasti Lihula rahvarõivas nukku - jah, ma poleks uskunud, et see juba nüüd võib juhtuda.

Igal juhul, otsustasin selle ette võtta, sest hindamise tähtaeg ikka paneb rohkem tööle. Ja kui juba, siis juba!

Lugu on tal ka täitsa olemas. Nimeks on tal Marie kahel põhjusel, nimelt loetakse Marie Mustkivi esimeseks, kes 19.sajandi lõpu poole esimese särtsaka lillkirjalise seeliku tikkis. Seega sobis Marie ka minu nukule väga hästi. Teine põhjus, on see, et minu vanavanaema oli ka Marie. Küll setu juurtega, aga mõte on oluline.  Igal juhul hea kokkusattumus, mida kokku ühendada. Lisas on Mariel pruunid silmad ja tumedad juuksed - täpselt nagu tema omanikulgi. :)

Marie seeliku allääres on n-ö klassikalised Lihula motiivid, mustrilehe järgi. Aga kuna mina olen täitsa seda meelt, et kunagi tikkis iga neiu-naine täpselt sellise seeliku, kuidas tema sees süda ütles, siis nii tikkisin keskele hoopis erinevad motiivid.

Pluusi rinnalapil on linnuke ja ka õlalapi ning käise tikandi aluseks on originaal.

Vööks on tal ajutiselt lihtne kõlavöö, kus proovisin imiteerida kirivööd. Marie saab endale kindlasti õige vöö.

Sokid on samuti hetkel puuvillased, aga ta saab endale mummulised sokid nagu need olid.

Marie saab endale ka alusseeliku, peapärja ja kui mina kunagi abiellun, siis ka põlle. :)

Suurrätt

Kangasteljed on selle aasta jooksul kindlasti üks suuremaid elamusi - mida ma kõik nendega teha saan. Ja tean, et see on alles algus.

Telgedel kudumise aine raames oli meil võimalus teha sõba või suurrätt. Teadsin kohe, et teen suurräti - just see ju ongi mul veel rahvarõivaste juurest puudu.

Ja nii ma käärisingi ära - täpselt- 934 lõime ning varusin kokku pea 50h. Kavandatud ka täitsa ise. :) 

Tuniisheegeldamine

Nagu minu mitmed postituse algavad "Minu esimene..." siis nii pean alustama ka sel korra. Nüüd aga tegu tuniisheegeldamisega, millega ei ole ma veel kordagi kokku puutunud. Tutvudes veidi sellega, mida on tehtud, tahan ma kindlasti tulevikus ühe tuniisheegeldatud teki teha.

Nüüd aga minu puna-valge rahakott, millel must ühenduskoht ning särtsuks veidi rohelist. Ja taaskord on tikitud veidi sisse Lihulat - sedakord naise käisemustri motiivi. 

Põimevaiba tehnikas kott

Proovisin ka põimevaiba tehnikat. Minu jaoks täielik "Ohoo" elamus ning seda just ajaloolise tausta poolest. Millise imekauni teki kudus endale neiu enne abiellumist ja mida kõike head ta sinna sisse põimis. Imeline!

Tehnika ise aga põnev ja tegelikult üldse mitte keeruline, kuid tunnen, et vajab veel palju harjutamist. 

Töö vormistasin aga kotiks, sangadeks isetehtud ja kavandatud kõlapook.  

Rakvere kõlavöö

Minu esimene kõlavöö. Sel korral hoopis Rakvere kandist. Juhtusin sellele peale ERMis ning väga kaunite värvitoonidega see ka mind võlus. 

Lisaks tegin ka ühe võtmehoidja.

Lihula motiividega lahttasku

Kavandades lahttaskut teadsin, et soovin sinna peale põimida miskit Lihulast. Nii otsustasingi kasutada linnumotiivi. 

Lahttasku värvides ei saa küll Lihulale omapärasest lahendusest rääkida, kuid kokkuvõttes sai päris vahva kombinatsioon.

Mulgi tanumaal

Tikkimise aine raames tutvusime ka Mulgi tanumaaliga. Uskumatu, kuidas tollal naised tegid käsitööd - valgele riidele tikkida nii, et mitte üks gramm ei paista valget.

Minu tikitud tanumaalis käevõru:

Kihnu sukad

Minu elu rängim kudumine. Ma poleks elu sees uskunud, et võin ennast tunda taas nagu väike laps, kes õpib kuduma - just nii see oli kui võtsin kätte vardad nr 1,25 ja 8/2 lõnga. 

Aga sain valmis. Minu esimesed Kihnu sukad, mis on väga olulise tähendusega, sest lõng on minu kadunud vanavanaema Mariest veel jäänud.

Lihula sussid

Vahepeal tegin endale aga Lihula sussid. Ise kujundasin ja raamatu järgi sain need ka liistu peale. Siinkohal aitäh Edale liistude eest.
Päris esimesed.

Teeme algust

Ma olen juba kaua mõelnud, et mina küll ei hakka blogi pidama. Kuid siin ta nüüd on. Tegelikult eesmärgiga puht iseendale - jätta alles oma kätega tehtust ka väike lugu.

Olen aasta võtnud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias rahvusliku käsitöö aineid. Olen väga tänulik selle võimaluse eest, sest nüüd väärtustan ma veel enam meie endi rahvakultuuri.

Alguseks oli aine telgedel kudumine. Siin ta on - minu päris esimene vaip. Päris ise kavandatud, kootud ja viimistletud.