Üks tööke

Väike pausike on sisse jäänud, kuid nii on. Tasapisi püüan seda leevendada. Praegu aga soovin kirjutada oma kevadel kaitstud lõputööst. Nimelt põimisin siin kokku mitmed enda huvid ja oskused - rahvusliku pärandi ja käsitöö, traditsioonilised oskused ja käsitöö õpetamise noortele. Minu töö pealkirjaks sai "Rahvuslikud tööd käsitöö ainekavas" (Juhendaja Anu Pink).

Praktiline töö koosnes mitmest osast:
1) 25 ideekaarti õpetajale, kuidas rahvuslikku käsitööd ainetundidesse siduda. Ideekaadid on koostatud viidel teemal: tikkimine, õmblemine, heegeldamine, kudumine ja erinevad tehnoloogiad. Igas teemas viis kaarti.

Ideekaart, kus on kirjas põhiidee, õpitulemused, vajaminevad vahendid ja materjalid ning välja pakutud variatsioone.

2) Viis tööjuhist õpilasele, mis annab õpilasel võimaluse sooritada mingi kindel tööetapp iseseisvalt.

Tööjuhis kaltsututi tegemiseks

Tööjuhis moonakoti väljalõikamiseks

3) Fotografeeritud esemekogu, millel oli kaks eesmärki: 1) näidisesemed on konkreetse töövõtte illustratsiooniks; 2) esemeid on pildistamisel viidud erievatesse keskkondadesse, selleks et näidata, kuidas on võimalik oma tööd esitleda.

Selle töö puhul on kombineeritud erinevad tehnoloogiad: siidimaal, üherealised pisted ja õmblemine.

Püüdsin väljapakutud ideede puhul jälgida seda, et need oleks noortest lähtuvad ning 

nad hakkaksid ka enda valmistatud esemeid kasutada. Pildil kõrvaklapikott.

Pakutrükk, õmblemine ja tulemuseks "Imeliste ideede märkmik"

Moonakott, kus on hea hoida rahvimtaimi

Heegeldamine ja sukakiri

Piltidelt on näha, et need on lihtsad tööd. Või õigemini, õpilasele pakuvad pigutust ning tulemuseks on konkreetne ese. 

See oli siis minu magistritöö praktilise töö kirjeldus. Siia alla kuulub muidugi ka väike uurimus Eesti käsitööõpetajate seas teemal, kas ja kuidas nad rahvuslikku käsitööd puudutavad. Tulemuseks oli, mis ilmselt oli ka aimatav, et kõige enam võetakse ainest kudumisest - sokid ja kindad. Loodan, et see töö inspireerib õpetajaid ka teisi tööliike rahvakunstist lähtuvalt puudutama. 

Samuti oli väga põnev teha ka teoreetilist peatükki. Uurisin veidi, kuidas kultuuriline pool mõjutab noore inimese kujunemist, millist väärtust ja rolli ta omab. Seda teemat oleks väga põnev ka edasi uurida. 

Magistritöö käigus katsetasin mingi hulha ideekaarte ja iseseisvatöö juhiseid ka koolikeskkonnas läbi. Samuti oli mul kaks ekspertõpetajat, kes andsid tagasisidet. 

Vot seesugune töö sai. Kuigi selle valmimine jäi sinna üpris kevadesse, siis tegelikult ma nautisin kogu protsessi. Koguaeg oli põnev - noh, teema oli põnev ja põnevust jagus ka selleks, et kas jõuab ikka valmis. :) 

Jõudsin. Minu töö on nähtav ka TÜ VKA Lõimikus. 

Kott

Sel korral katsetasin tööd nahaga. Nimelt läbisin ma

tekstiilikatega  nahapraktika, kus õmblesime igaüks oma vabalt valitud lõikel koti.

Kuna üks väike nahast kott oli mul kati läinud, otsustasin lihtsa kotikese kasuks. 

Koti põhiõmblused on õmmeldud masinaga, kuid kõik õmblused on läbi tepitud - kaunistamiseks.

Ja valmis ta saigi. :)

Ühed Kirbla kindad

ERM HM E 384

Võtsin taaskord ette ühed Kirbla mustriga kindad. Sel korral katsetasin kudumist lõngaga nr 10/2 ning seda koos varrastega nr 1,25.

Inspiratsiooni sain ühest kindakatkest. Punase lembeline nagu ma olen, ei saanud ma kududa kindaid ilma selleta. Nii lisasingi veidi juurde punast. Natuke särtsuks. 

Randmeosa tegin Lihula (ERM 509:3031) kinnaste eeskujul - kahevärviline ranne, mida kaunistab keerukord.

Ka sel korral otsustasin siiski labakinnaste kasuks, kuna soovisin läbi teha kolme-tahilist kahandust.

Lambanahkne vest

Sügissemestril läbisin aine "Nahkesemete õmblemise tehnoloogia I", mille tulemusena valmis lambanahkne vest.
Protsess ise oli põnev, kuna lambanahaga mul eelnev kogemus puudus.


Üleüldse sain uusi teadmisi lambanahksetest kasukatest - milliseid detaile nad endas peidavad, millised olid kandmis tavad ning tehnoloogilised võtted.

Minu vesti põhiõmblused on õmmeldud võttega "terasega õmblus", kasutasin puhuribasid, nahast kinnist ning metallnööpe. Kaunistuseks on punane rihm ning võrel. Väike detail on ka seljal.

Aitäh Madele juhendamast.

Võrel, kinnis ja metallnööp

Tuniistehnikas kott

Sel korral valmis mul tuniistehnikas kott. Värvid valisin punased, et saaksin oma kaunite rahvarõivaste juures kotti kanda. 

Madarapunane jäi alles suurrätist, tumepunase värvisin aga ise. 

Tuniistehnikas heegeldasin koti põhjad, ristpistes tikkisin motiivid. Eeskujuks Lihula värvlikiri, raamatust "Eesti tikand 2". Kaunistuseks veel mõned pärlid. 

Kirbla kindad

Vahetult enne aasta lõppu valmisid mul ühed Kirbla kindad.  

Originaalid

Sel korral sain inspiratsiooni Kirbla kohalikest kinnastest, mis on originaalis pärit Vanamõisa poolt.

Kindad sain Marje Põldääre käest, võtsin maha mustri. Suured tänud talle. 

Sidusin need kindaid veidi ka koolitööga ning seega sel korral kudusin varrastega nr 2. 

Kujutan ette kui kaunid jääks need kindad, kui kududa varrastega nr 1,25. Tee kasvõi ühed veel. Ja uue aasta soovid on ka kinnastes kirjas -  kaitsev punane, õnne toov kaheksakand.

Hargla kindad

Seekord olen Läänemaa mustritest liikunud hoopis Lõuna-Eestisse. Valmisid minu esimesed meeste sõrmkindad.

Inspiratsiooniks labakindad Hargla kihelkonnast, Saru külast - võtsin põhimotiivi, muutsin värve, tegin pööratud servaga randme ja nii valmisid hoopis sõrmikud.

Inspiratsiooniks: 

Hargla (ERM A 446:78)