Pärg

Olen endale seadnud eesmärgiks, et jõudumööda oma rahvarõivaste komplekti täiendada. Nii võtsingi ette pärja tegemise. Esmalt seepärast, et saaksin seda mõnda aega kanda ning teisalt, kui tarvis, siis on mida pulmas "maha mängida". 

Olles Lihula rahvarõivaste omanik, tahtsin saada inspiratsiooni ka kohalikest pärgadest. Või vähemalt nendega tutvuda. Aga eks ta oli ka nii, et igal neiul oli see isesugune ja omanäoline. 

Kuid Lihula Muuseumis oli tehtud näitus kohalikest rahvarõivastest, nii läksingi sinna piiluma. Minu pärg sai inspiratsiooni nendest kohaliku päritolu pärgadest: 

(Kahjuks ei märkinud ma muuseumis omanikke üles, kellele siin praegu viidata). 

Kavandades oma pärga tahtsin sinna sisse põimida sik-sak`i. Lisaks meeldis mulle tohutult nähtud "lumehelbeke". Põimisingi need kokku, lisasin litreid, punased peeneid linte ja häid mõtteid. 

Aitäh Maarjale, kes mind juhendas ja aitas. Tundub, et mul on vist praeguseks komplekt täitsa valmis. Nüüd peab ootama, seda põlle ja tanu. :) 

Minu Kirbla kindad

Sain jällegi valmis ühed kindad. Sel korral taas Kirbla, Lihula ainelised - seda seetõttu, et nüüd saan need endale jätta.

Inspiratsiooniks sirvisin Kirbla ja Lihula kandi kindaid ning panin taaskord kokku endale kõige enam meeldivamad motiivid ja kombinatsioonid. Lisasin juurde natuke särtsu ja edevust kollase-rohelise täpikestega sõrmedel.

Sain taaskord kolme värviga kudumist harjutada.

Üks vaip.

Kudusin vahelduseks ka ühe vaiba.

Kaltsu tundus päris harjumatu lõnga kõrval kududa. 50cm sai kuidagi nii kiiresti valmis, võrreldes näiteks sõbakirjalise tekiga. :)

Igal juhul, vaip siis minu erialase komposiatsiooni kavandite sarjast - viiest kavandist kolm on nüüdseks kootud.

Praegu aga läheb see vaip rulli tagasi ning jääb oma aega ootama.

Sõbakirjaline tekk

Sain valmis ka oma esimese sõbrakirjalise teki.

Käisime teksiilikatega Eesti Vabaõhumuuseumis erinevaid tekke vaatamas. Teki valikul teadsin, et see peab olema seotud Kirbla kihlekonnaga ning selles on põhitooniks punane.

EVM E 210:58 

Nii leidsingi sellise teki, mis on pärit Kelu külast, Kirbla kihelkonnast. Ja punast on ka omajagu.

Teki on annetanud Jaan Liiv ning legendi kohaselt on selle teinud tema ema, Viiu Liiv, oma nooruspõlves.

Tegelikult köitis mind ka see, et selle teki taasloomine on veidi ka väljakutse - esmapilgul ei olegi palju mustrit näha.

Nii ma siis võtsingi maha mustrikorra ning hakkasin lõngu värvima.

Kokku läks mul teki valmimiseks umbes 83h.

Paras väljakutse oli ka laia teki kudumine - minu tekk on mõõtmetes 159cm x 198cm.

Lihula lilltikandi aineline kampsun

Tikkimine - suur rõõm, nauding ning mäng. Sel korral aga tikkisin täitsa esimest korda silmkoelisele pinnale - kampsunile.

Ise kavandatud muster, inspiratsioon Lihula Lilltikandi raamatust, tekkidelt ja kaunistuseks pisikesed pärlid ka juurde. Täitsa vahva sai.

Sõrmkindad

Linnukesed, kaheksakand, punane ja sinine, natuke kollast - ehk siis panin kokku kõik selle, mis mulle meeldis Kirba ja Lihula kandi sõrmkindaid uudistades.

Minu inspiratsiooni allikad:

                  Lihula ( ERM A 447:261 ab)              Kirbla (ERM A 509:3340)                  Kirbla (ERM A  695:91)

Anu Raud ja tema sügavad mõtted

Läbisine kevadel ainet gobelään, kus õppejõuks oli tekstiilikunstnik Anu Raud. Imeline võimalus. Loengud toimusid tema juures kodus - nägime tema koer Tuksit, lambaid ja taluõue.

Siinkohal viitan kohe  Ööülikooli loengule "Talu elu, talu ilu". Minu lemmik. Lisaks soetasin endale ka tema raamatu "Anu Raud - Eesti tekstiilikunstnik". Sain endale ka pühenduse.

Igal juhul, aine oli gobelään. Ei teadnud ma sellest midagi, kuid nüüdseks on mul valmis väike seinavaip. Anu Raua puhul, jah muidugi on oluline see oskuse pool, kuid suurim asi, mida temalt sain on see, et mõte on oluline. Mõtte, põimida lihtsatesse asjadesse rahvuslikke sügavaid motiive.

Minu tööproovi lugu on selline, et päev ennem, suvel, mil pidime minema Anu juurde oma kavandeid näitama, kaarutasin ma kodus heina. Õhtul kavandeid mõeldes põimisingi ühte kavandisse päeva tegevuse ning tegin heinakuhjad enne suurt vihma. Nii ka oli päeval, mil isaga kiirustasime, et saaks enne vihma heina kokku.